Kodukord

1. SÜMBOOLIKA(põhikirja)

1.1. Sümboolika kirjeldus
TÜRS-i logol on kujutatud uhmrit ja uhmrinuia. Ümber uhmrinuia käepideme on keerdunud
madu, kelle pea juures asuvad tähed T, Ü, R ja S. Logo ümbritseb ringikujuliselt kiri, mis
tähistab seltsi nimetust eesti ja inglise keeles Pharmaceutical Students’ Society of Tartu
University
1.2. Logo kasutatakse seltsi ametlikel blankettidel, kuulutustel, meenetel.
1.3. Logo kasutamise õiguse annab juhatus
1.4. Seltsi sümboolikaga, meenete, kinkimine seltsi mittekuuluvatele inimestele toimub
kooskõlastatult seltsi juhatusega.

2. SELTSI ASJAAJAMINE

2.1. Korraline koosolek

2.1.1. Korralise koosoleku toimumise aeg otsustatakse eelmisel korralise koosoleku
toimumise ajal või juhatuse koosolekul.
2.1.2. Juhatus teatab koosoleku toimumise aja vähemalt 3 päeva ette kuulutuste ja
elektronposti teel.
2.1.3. Kuulutustel ja elektronposti kirjades on soovitatavalt ära näidatud järgmise
koosoleku päevakord.
2.1.4. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1 juhatuse liige ja
1/3 seltsi liikmetest.
2.1.5. Koosolekut juhatab esimees, tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel
valib koosolek endale juhataja.
2.1.6. Koosolekut protokollib kirjatoimetaja, tema puudumisel valib koosolek endale
protokollija.
2.1.7. Koosolekute protokollid tehakse kättesaadavaks elektronposti ja muul teel.

2.1.8. Koosoleku alguses kinnitatakse koosoleku päevakord.
2.1.9. Päevakorrapunkti ettekandele järgneb lühike arutelu, mille jooksul kõik
koosolekust osavõtjad saavad esitada oma ideesid antud teema kohta.
2.1.10. Sõna soovijatele annab sõnaõiguse koosoleku juhataja.
2.1.11. Koosoleku juhatajal on alati sõnaõigus.
2.1.12. Koosoleku juhatajal on õigus teemast kõrvalekaldujat korrale kutsuda.
2.1.13. Kui pärast ettepaneku arutelu ei jõuta ühisele otsusele, pannakse ettepanek
hääletusele.
2.1.14. Igal seltsi liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletusele panekut.
2.1.15. Koosolek võtab otsuse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise
korral otsustab juhataja hääl.
2.1.16. Liige võib oma hääle delegeerida seltsi liikmele juhatusele aadresseeritud
volitusega.
2.1.17. Hääli loeb aseesimees, tema puudumisel määrab häälte lugeja koosoleku juhataja.
2.1.18. Hääletustulemused protokollitakse.
2.1.19. Tehtud otsused kuulutab välja koosoleku juhataja.

2.2. Üldkoosolek

2.2.1. Hääletusel juhatuse tegevusaruande kinnitamise üle ei osale juhatuse liikmed.
2.2.2. Hääletusel revisjonikomisjoni aruande kinnitamise üle ei osale revisjonikomisjoni
liikmed.
2.2.3. Juhatuse valimine toimub salajasel hääletusel.
2.2.4. Kui ükski juhatuse liikmekandidaat ei saa esimeses voorus 50%+1 häältest, siis
korraldatakse kordushääletus enim hääli saanud kandidaadi üle. Kui ka tema ei saa
nõutud 50%+1 häältest, hääletatakse järgmist kandidaati.
2.2.5. Kui juhatuse liiget ei õnnestu valida, siis jätkab eelmise juhatuse liige
kohusetäitjana üldkoosoleku poolt määratud aja jooksul.
2.2.6. Kuulutustel ja elektronposti kirjades on soovitatavalt ära näidatud järgmise
koosoleku päevakord.
2.2.7. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1 juhatuse liige ja
1/3 seltsi liikmetest.

2.2.8. Koosolekut juhatab esimees, tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel
valib koosolek endale juhataja.
2.2.9. Koosolekut protokollib kirjatoimetaja, tema puudumisel valib koosolek endale
protokollija.
2.2.10. Koosolekute protokollid tehakse kättesaadavaks elektronposti ja muul teel.
2.2.11. Koosoleku alguses kinnitatakse koosoleku päevakord.
2.2.12. Päevakorrapunkti ettekandele järgneb lühike arutelu, mille jooksul kõik
koosolekust osavõtjad saavad esitada oma ideesid antud teema kohta.
2.2.13. Sõna soovijatele annab sõnaõiguse koosoleku juhataja.
2.2.14. Koosoleku juhatajal on alati sõnaõigus.
2.2.15. Koosoleku juhatajal on õigus teemast kõrvalekaldujat korrale kutsuda.
2.2.16. Kui pärast ettepaneku arutelu ei jõuta ühisele otsusele, pannakse ettepanek
hääletusele.
2.2.17. Igal seltsi liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletusele panekut.
2.2.18. Koosolek võtab otsuse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise
korral otsustab juhataja hääl.

3. SELTSI JUHATUS

3.1. Juhatusse kuulub esimees, aseesimees,, kirjatoimetaja ja laekur. Igalt juhatuses
esindamata seltsi kuuluvalt kursuselt on juhatuse juures üks esindaja.
3.2. Juhatuse kohustused:
3.2.1. Koostab eelarve järgmise juhatuse ametiajaks.
3.2.2. Koostab semestri tegevuskava.
3.2.3. Koostab ametiaja lõpuks seltsi tegevuse aruande.
3.2.4. Otsustab koosolekute kokkukutsumise ja valmistab ette päevakorra.
3.2.5. Peab seltsi nimel kirjavahetust (igal ametlikul seltsist väljamineval kirjal peab
olema juhatuse liikme allkiri).

3.3. Juhatuse õigused:

3.3.1. Noomida liikmeid kui eelpoolmainitud on sattunud vastuollu seltsi kodukorra,
põhikirja või üldtunnustatud käitumisnormidega.

3.4. Seltsi esimees
3.4.1. Esimees juhib seltsi tegevust põhikirja, kodukorra ja koosolekute otsustega
kooskõlas, esindab seltsi ametlikes toimingutes, kontrollib ametnike ülesannete
täitmist.
3.4.2. Esimehe ülesandeks on koosolekute kokkukutsumine, nende juhatamine ja otsuste
täitmise kontrollimine.
3.4.3. Edasilükkamatutes asjades võib esimees teha otsuseid, millest ta peab teavitama
seltsi liikmeid järgmisel korralisel koosolekul, juhatuse liikmeid esimesel
võimalusel.

3.5. Seltsi abiesimees

3.5.1. Aseesimees täidab esimehe kohuseid juhul, kui esimees ei viibi kohal või ei saa
oma kohuseid täita.
3.5.2. Aseesimees juhatab suhtlemist välismaiste organisatsioonidega.

3.6. Seltsi kirjatoimetaja

3.6.1. Kirjatoimetaja protokollib koosolekuid, korraldab protokollide vormistamise ja
liikmetele kättesaadavaks tegemise.
3.6.2. Koostab seltsist väljaminevad ametlikud kirjad, millest jätab seltsile koopia.
3.6.3. Korraldab ürituste ja koosolekute kuulutuste tegemise ning ülespaneku.
3.6.4. Tegeleb seltsi dokumentatsiooni arhiveerimise ja korrastamisega.
3.6.5. Korraldab seltsi kroonikaraamatu koostamist.

3.7. Seltsi laekur

3.7.1. Võtab vastu seltsi sissetulekud ja maksab väljaminekud.
3.7.2. Peab rahaliste liikumiste kohta arveraamatut.

3.7.3. On kohustatud tegema suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi võlglastele.
3.7.4. Allub revidendi kontrollile.
3.7.5. Ametiaja lõppedes esitab aruande.

4. AMETI ÜLEANDMISE KORD

4.1. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete ameti üleandmise aeg kestab kuu aega.
4.2. Kuupikkune ameti üleandmise aeg koosneb kahest eraldi koosolekust ameti vastuvõtja ja
üleandja vahel. Üleandmise protsessi juhib ameti üleandja.
4.3. Ametisse astuv ja ametist lahkuv juhatus on kuupikkuse ameti üleandmise aja jooksul
kohustatud korraldama ametisse astuva ja ametist lahkuva juhatuse ühe ühise koosoleku.
Koosoleku korraldamise eest vastutab uus juhatus.
4.4. Ameti vastuvõtja on kohustatud kuupikkuse ameti üleandmise aja jooksul tutvuma ameti
üleandja ametliku tegevusaruandega.
4.5. Ameti üleandja on kohustatud ameti vastuvõtja soovil poole aasta jooksul pärast ameti
üleandmist andma informatsiooni üleandja ametisoleku ajal tehtu kohta.
Üleandmisprotsessi ebaõnnestumisel on ameti üleandja ja ameti vastuvõtja kohustatud
ühiselt andma aru üleandmise ebaõnnestumise kohta Seltsi juhatusele.

5. SELTSI LIIKMEMAKS

5.1. Liikmemaksu suuruse ja selle tasumise tähtaja määrab korraline koosolek semestri
alguses.

6. SELTSI ESINDAMINE

6.1. Seltsi esindamise küsimusi arutatakse korralisel koosolekul.
6.1.1. Eelisõigus seltsi esindamiseks on esimehel, seejärel juhatuse liikmetel ja seejärel
kõigil seltsi liikmetel.
6.2. Seltsi ametlikud esindajad teevad üritustest kokkuvõtte seltsi arhiivile ning teevad selle
kättesaadavaks e-kirja või muul teel.

7. KARISTUSED

7.1. Määravad seltsi liikmetele koosoleku juhataja, juhatus või korraline koosolek.
7.2. Koosoleku juhataja võib koosoleku pideva ja tõsise segamise eest liikme koosolekult
eemaldada.
7.3. Seltsi üritusel ebaväärikalt käitunud isiku võib ürituse korraldaja ürituselt kõrvaldada.