Autor: Margit Tensok
Pildid: Karmen Kaljula
Sel aastal toimus TÜRSi kevad-sügisene väljasõit Piusa koobastiku looduskaitsealale. Seltskond oli küll väike, aga vaimult olime suured. Kuid kõigest järgemööda.
Pärast pikka jalgsimatka jõudsime lõpuks Piusale. Ei-ei, tegelikult tulime ikka rongi ja autoga J. Suvel on rongiühendus Piusale nimelt väga hea!
Kõigepealt külastasime keraamikaateljeed Piusa Savikoda, kus sai pottseppa ennast tööpostil jälgida.
Imetlesime kauneid käsitsitehtud tarbenõusid ja savikunsti.
Edasi liikus meie seltskond Piusa Koobaste Külastuskeskuse ja muuseumi poole. Seal jagati meile käepaelad ning suundusime kinosaali lühidokumentaalfilmi vaatama.
Kõik said endale istekoha valisa vastavalt puidulistele eelistustele.
Psst, tasa! Algaski lühifilm Piusa koobaste looduskaitseala elustiku kohta. See oli tõesti põnev! Näiteks saime teada, et inimkond kui liik on käesolevalt 2 miljonit aastat vana, aga nahkhiirtel on juba 50 miljonit aastat arengut selja taga.
Pärast filmi järgnes õpetlik ja muljeterohke muuseumiringkäik meie väga vahva kohaliku giidiga.
Koopad on juba aastaid külastajatele suletud kuna käigud on ilmastikutingimuste tõttu varisemisohtlikeks muutunud. Külastajaid lasti ainult lühikest maad koobaste ilu ja olu oma silmaga nautima. Seega oli kitsas, aga mahtusime ära küll.
Nii ilusa ilmaga oleks aga lausa kuritegelik ainult maa-all või siseruumides liikuda, seega nautisime ka Piusa maastikuala loodust ning läksime ühisele jalutuskäigule. See on muuseas jõuetekohane kõigile!
Pärast vaimselt ja kehaliselt aktiivset ennelõunat hakkasid kõigil vaikselt kõhud tühjaks minema. Rahvasuu oskas rääkida, et grillplats pole kaugel külastajatekeskusest. Nii me asusimegi kartmatult otsingutele.
Ja nagu näha – kes otsib, see leiab.
Ettevalmistused ei võtnud kaua aega ning lasime endal hea maitsta! Eks värskes õhus ja heas seltskonnas maitse ka toit palju paremini.
Pärast kosutavat sööki pakkisimegi oma asjad jälle kokku, tekkinud prügi võtsime loomulikult korralikult kaasa ja jätsime nõnda looduskauni kohaga selleks korraks hüvasti. Peatse jällenägemiseni!