Sellel aastal toimus Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi traditsiooniline Sügisseminar tihedas koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsiga, koondades ühe päeva jooksul kokku farmaatsia valdkonna spetsialistid, praktikuid ja tudengeid üle Eesti. Seminari põhiteemaks oli erivajadustega inimeste nõustamine apteegikeskkonnas—valdkond, mis on viimastel aastatel kiiresti tähelepanu kogumas, kuna ühiskonnas väärtustatakse üha rohkem ligipääsetavust, individuaalset lähenemist ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile. Ettekannete valik pakkus aga osalejatele võimalust vaadelda erivajadusi laiemast perspektiivist ning paremini mõista, milliste väljakutsete ja võimalustega see teema tänapäeval seostub.
Ligipääsetavuse hetkeseis ja väljakutsed Eestis
Päeva avas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurivahendite ligipääsetavuse nõunik Marion Demus, kelle ettekanne “Erivajadustega inimeste ligipääsetavus üldiselt ja apteekide vaatest” lõi tugeva aluse ülejäänud päevaks. Ta andis põhjaliku ülevaate ligipääsetavuse hetkeseisust Eestis ning võrdles seda muu Euroopaga. Osalejad said kuulda, millised riigid on ligipääsetavuse arendamisel eeskujuks, millised lahendused on mujal juba toimivad ning kuidas neid kohaliku kontekstiga kohandada.
Demus tõi esile, et kuigi apteekide ligipääsetavuse parandamiseks on juba palju ära tehtud — näiteks automaatuksed, madalamad letid, selgem ruumiplaneering — on arenguruumi endiselt. Sageli takistavad inimestel apteegini jõuda just puudulikud transpordilahendused, katkestades kogu ligipääsetavuse ahela. Seetõttu kõlas tema sõnum lõpetuseks eriti tugevalt: tõeliselt ligipääsetav keskkond ei piirdu ühe hoone või teenusega, vaid hõlmab kogu liikumisteekonda.
Tervisealane võrdsus ja tehnoloogia roll
Seminari teises ettekandes käsitles E-tervise Keskuse juht Kadi Lubi teemat “Tervisealane võrdsus – tehnoloogiaajastu kättesaamatu unistus?”. Tema ettekanne pakkus värske ja mõtlemapaneva pilgu sellele, kuidas digilahendused võivad suurendada või vähendada ebavõrdsust ühiskonnas.
Ta analüüsis, keda tervisealane ebavõrdsus kõige enam mõjutab ning miks teatud rühmad võivad jääda innovaatiliste teenuste kasutamisest kõrvale. Lisaks tutvustas ta praktilisi samme, mida tervishoiusüsteem saab teha, et digilahendused muudaksid teenused paremini kättesaadavaks ka neile, kellel puuduvad tehnilised oskused, vahendid või tugi. Arutelu käigus rõhutas Lubi, et tehnoloogia ise ei loo võrdsust — selle loovad inimesed, süsteemid ja poliitikad, mis tagavad, et keegi ei jääks arengu kõrvalsaali.
Autismispektri häirega inimese toetamine apteegis
Pärast lõunapausi jätkus päev Eesti Autismiliidu juhatuse esinaise Marianne Kuzemtšenko sisuka ettekandega “Autismispektri häired: kuidas toetada ja suhelda ASH-ga inimestega”. Tema esinemine pakkus osalejatele väga praktilisi teadmisi: kuidas autismispektri häired erinevalt väljenduvad, millised võivad olla levinud stressorid apteegikeskkonnas ning millised väiksed muutused suhtlemises või tegutsemises võivad inimese kogemust oluliselt parandada.
Eriliselt kõnetas kuulajaid mõte, et apteek on ASH-ga inimese jaoks sageli koht, kuhu minnakse juba ebamugavustundega — olgu selleks ülemäärane müra, pikk järjekord või ootamatud sotsiaalsed olukorrad. Seetõttu võib apteekri rahulik ja teadlik suhtumine olla võtmetähtsusega, et inimene tunneks end mõistetuna ja toetatuna.
Proteesitehnoloogia tänapäev ja reaalsus
Füsioterapeut ja tehnilise ortopeedia spetsialist Karl Kallas jätkas teemaga, mis avas erivajaduste füüsilist külge. Ettekandes “Elu ilma jäsemeta: praktiline ülevaade proteesidest” andis ta kuulajatele ülevaate sellest, kuidas tänapäevased proteesid valmistatakse, millised etapid tuleb läbida enne sobiva proteesi leidmist ning millised võimalused on inimestel, kes vajavad erineva funktsionaalsusega lahendusi.
Kallas jagas ka näiteid igapäevaelust, selgitades, kuidas õigesti valitud protees aitab taastada inimese iseseisvuse ja enesekindluse. Osalejad mõistsid, kui delikaatne ja individuaalne on proteesiga kohanemise protsess ning kui oluline roll on tervishoiutöötajatel kasutaja juhendamisel ja toetamisel.
Apteekri vaimne heaolu kui kvaliteedi alus
Päeva lõpetas Kersti Kinks inspireeriva ja mõtlemapaneva ettekandega “Kuidas ennast apteekritöös hoida”. See oli suurepärane lõpetus sisukale seminaripäevale, sest suunas fookuse apteekrite enda heaolule.
Kinks rõhutas, et apteekri töö on intensiivne ja vaimselt nõudlik: pidev klientidega suhtlemine, vastutus raviminõuannete eest ning pikk töötempo võivad kiiresti viia läbipõlemiseni. Ta jagas strateegiaid, kuidas märgata väsimuse esimesi märke, kuidas seada tervislikke piire ning miks on oluline lubada endale puhkust. Tema sõnum oli selge — kvaliteetne nõustamine algab töötajast, kes suudab ise hoida oma vaimset ja emotsionaalset tasakaalu.
Kokkuvõtteks
Sügisseminar 2025 pakkus os
alejatele tervikliku pilgu erivajaduste mitmekesisusele ning andis praktilisi teadmisi, kuidas apteekrina erinevaid inimesi paremini toetada. Päeva väärtus seisnes nii erialases sügavuses kui ka inimlikus pooles, mis pani mõtlema, kuidas luua apteekidest keskkond, kuhu kõik inimesed tunnevad end teretulnuna ja mõistetuna.
Seminarist kujunes inspireeriv ja teadmiste rohke päev, mis kindlasti toetab apteekrite igapäevast tööd ning kõigi patsientide paremat teenindamist.
Täname Eesti Akadeemilist Farmaatsia Seltsi sisuka koostöö eest. Lisaks suur aitäh ürituse sponsoritele: ITAK, Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus
Autor: Karolin Juhkam